Suutsin ennast paar päeva tagasi tõsiselt välja vihastada. Katsed arvelt sularaha välja võtta tõrjus pangaautomaat nüri järjekindlusega, väites, et arvel on raha vähem kui küsitud. Kui ma tellerile ATMi peale kaebama läksin, siis selgus kurb tõsiasi - arvelduskrediidi leping lõppenud, vaja pikendus teha.
"Kas te siis KIRJA selle kohta ei saanud?" küsis teller.
"Kirja?" Vastasin mina. "Ma olen kõik meilid hoolikalt läbi lugenud, ma ei mäleta küll, et mulle pangast ühtegi saabunud oleks."
"Ei," vastas teller. "Kirja, noh, päriskirja."
"Paberil kirja?" küsisin mina, kahtlustades halba nalja ja silmitsedes sealsamas kõrval seisvat reklaami, millelt võis lugeda: Eesti inimestele saadetakse ca 24 miljonit paberarvet aastas. Kõik need mahuksid lahedalt ühele arvutikettale.
"Ei. Sellised teated lepingute kohta saadetakse eranditult kirjaga."
"Te naljatate," arvasin mina, kõõritades uuesti reklaami poole. E-arve aitab kodu korras hoida.
"Ei-ei, selline on panga poliitika."
"Tore, et personaalsed pakkumised, a-la tellige otsekorraldus, tulevad mulle panga avaleheküljele, aga eluliselt oluline teave tigupostiga?"
Teller laiutas käsi.
Minu vaimusilmas hakkas kuju võtma oranž tigu, kes sinise üleõlakotiga postkasti poole roomas. See kujutluspilt kaasas ma pangast lahkusingi. Ei osanud enam midagi kosta, ja nii jäigi neile ütlemata, et mul elab postkastis hunt. Päris paberihunt. Kõik, mis on ümbrikus või läikival paberil, haarab lennult ja jahvatab väikesteks tükkideks. Nii umbes 3x4 millimeetrit. Mis teha, peen hunt, pangakoolitusega.
Aga intelligentne on teine, sõprade saadetud postkaarid jätab puutumata, või siis ehk kortsutab, aga õige vähe.
2005-02-23
2005-02-18
Kümme KÜKKi Kadrioru lossis
KÜKK sai 10 aastat täis. Sellel puhul korraldati dirigentide paraad ja repertuaariläbilõige läbi aastate. Oli see vast raske reps.
Vaughan Williams ( mu lemmik) ei kõlanud nii nagu mina ettekujutanuks. Miks ma seostan teda inglise mütoloogiaga? Midagi "Suveöö unenäo" laadset võiks olla.
Purcelli "Remember not, Lord..." - no loomulikult tahavad kõik seda laulda, aga enamusel jääb see tabamatuks imeks . Kahtlemata väga raske lugu uskmatule eestlasele.
Siis tuli romantiline Saksamaa ( M.Reger, H.Wolf) , kes veel seda muusikat Eestis paremini tunneks kui mitte Tarmo Vaask. Ma olen alati mõelnud, et kas Tarmol oli saksa aksent juba sündides. Igahes on see olnud viimased 10 aastat.
Vene vaimulik (mediteeriv) muusika kõlas väga veenvalt. Rahmaninov ja Tsaikovski. Lihtsalt võimas.
Kaasaegne eesti muusika ei saa üle ega ümber Sisaski. Kuid mind panid kõrvu kikitama noore helilooja Mariliis Valkoneni (1981) laulud "Kodutee" ja " Valge lind". Oi see oli ilus. Sellest tüdrukust me ilmselt kuuleme veel. Eesti laulud tulevad eestlastel ikka kõige paremini välja. Kõlavad nagu emakeeles :-)
Ja mis me üldse räägime Ester Mägi "Mõtisklustest".... Ja ikkaaaaa.... tulevad mul pisarad kurku kui ma seda kuulen. Mis hirmsat vaeva omal ajal Demokraatliku Saksmaa jaoks sai nähtud- Ja ikkaaaaa... zetkinid kotis, zetkinid kotis.. Olid ajad.
Kadrioru lossi saal on üllatavalt väike. Ülikooli aulas kõlab kindlasti koor paremini veel.
Hea on kuulata vahel ka proffide laulmist, kui nad veel harjutada ka jõukasid, siis oleks ju täiuslik.
Vaughan Williams ( mu lemmik) ei kõlanud nii nagu mina ettekujutanuks. Miks ma seostan teda inglise mütoloogiaga? Midagi "Suveöö unenäo" laadset võiks olla.
Purcelli "Remember not, Lord..." - no loomulikult tahavad kõik seda laulda, aga enamusel jääb see tabamatuks imeks . Kahtlemata väga raske lugu uskmatule eestlasele.
Siis tuli romantiline Saksamaa ( M.Reger, H.Wolf) , kes veel seda muusikat Eestis paremini tunneks kui mitte Tarmo Vaask. Ma olen alati mõelnud, et kas Tarmol oli saksa aksent juba sündides. Igahes on see olnud viimased 10 aastat.
Vene vaimulik (mediteeriv) muusika kõlas väga veenvalt. Rahmaninov ja Tsaikovski. Lihtsalt võimas.
Kaasaegne eesti muusika ei saa üle ega ümber Sisaski. Kuid mind panid kõrvu kikitama noore helilooja Mariliis Valkoneni (1981) laulud "Kodutee" ja " Valge lind". Oi see oli ilus. Sellest tüdrukust me ilmselt kuuleme veel. Eesti laulud tulevad eestlastel ikka kõige paremini välja. Kõlavad nagu emakeeles :-)
Ja mis me üldse räägime Ester Mägi "Mõtisklustest".... Ja ikkaaaaa.... tulevad mul pisarad kurku kui ma seda kuulen. Mis hirmsat vaeva omal ajal Demokraatliku Saksmaa jaoks sai nähtud- Ja ikkaaaaa... zetkinid kotis, zetkinid kotis.. Olid ajad.
Kadrioru lossi saal on üllatavalt väike. Ülikooli aulas kõlab kindlasti koor paremini veel.
Hea on kuulata vahel ka proffide laulmist, kui nad veel harjutada ka jõukasid, siis oleks ju täiuslik.
2005-02-15
Naised saunas rääkisid
1.naine: Kas te nägite eile Miljonimängus 2000 eeki küsimust- kes on Terry Pratchett? Mees vastas , et väljamõeldud kirjandustegelane :-D
2.naine: Issand jumal!
3.naine: Apikene!
2. naine: Ta on ju maailmakuulus kirjanik!
1.naine: Nojaanoh
3.naine: Mida ta kirjutanud on?
2.naine : Väga produktiivne kirjanik on. Rohkem vihjeid ei anna ;-)
3.naine: Ei tea. :-(
2.naine : Harry Potteri noh, kuidas sa ei tea?
3.naine : Mida!! Selle kirjutas ju Rowling!
1.naine: KETTAMAAILMA LOOD!
2. och 3.naine: Ahsoo!
1.naine : :-S
2.naine: Issand jumal!
3.naine: Apikene!
2. naine: Ta on ju maailmakuulus kirjanik!
1.naine: Nojaanoh
3.naine: Mida ta kirjutanud on?
2.naine : Väga produktiivne kirjanik on. Rohkem vihjeid ei anna ;-)
3.naine: Ei tea. :-(
2.naine : Harry Potteri noh, kuidas sa ei tea?
3.naine : Mida!! Selle kirjutas ju Rowling!
1.naine: KETTAMAAILMA LOOD!
2. och 3.naine: Ahsoo!
1.naine : :-S
2005-02-11
Kukk nõuab teri
Kukk nõuab teri. Ja kui talle neid ei anta, siis on ta lahkesti nõus ka karmimaid meetmeid kasutusele võtma. Lihtsalt üks "pliu" ja teri kuipalju. Oleks siis, et mingi nähtav põhjus või nii. Ei. Lihtsalt niisama.
Igatahes näeb minu auto tagaluuk nüüd välja nagu mõni moodne kunstiteos. Muidu poleks ju vigagi, aga peeglisse vaadates tundub, nagu sõidaks kilekotis.
Nii et kui keegi vajab suuremal hulgal klaashelmeid, siis andku teada. Nii umbes hernetera suurused. Olen neid lahkelt nõus peotäie kaupa loovutama, mõõduka tasu eest. Sobivad väga hästi alanud kukeaasta suveniirideks. Esialgu neid veel jätkub. Nii umbes ühe tagaklaasi jagu.
Igatahes näeb minu auto tagaluuk nüüd välja nagu mõni moodne kunstiteos. Muidu poleks ju vigagi, aga peeglisse vaadates tundub, nagu sõidaks kilekotis.
Nii et kui keegi vajab suuremal hulgal klaashelmeid, siis andku teada. Nii umbes hernetera suurused. Olen neid lahkelt nõus peotäie kaupa loovutama, mõõduka tasu eest. Sobivad väga hästi alanud kukeaasta suveniirideks. Esialgu neid veel jätkub. Nii umbes ühe tagaklaasi jagu.
2005-02-05
2005-02-03
Lapsesuu ei valeta
Keskerakonna Noortekogu peasekretär Laura Ennet (19) meditsiiniajakirjas “Kroonika” (muutmata kujul) :
-Mulle ei meeldi olla äraostmatu. (nonii palju pakute)
-Minu kohustuseks on näiteks võtta vastu uusi liikmeid. Ja neid ka värvata. Ma olen hästi aktiivne, kutsun kõiki, aga kõik ei taha tulla. Ma ei tea, miks, ei viitsi vist jamada.
-Olin viieaastane, mängisime Edgariga (Savisaare poeg) palli ja korraga läks pall katki. Olime kohutavalt õnnetud. Ja siis läksime Edgar Savaisaare juurde, kes tegi oma kabinet-toas tööd. Ta võttis meie palli ja puhus täis. Me olime nii õnnelikud! ( Suur Lenin sa oled üllas...)
-Ja veel linnapea Tõnis Palts. Ma ei saa üldse aru, kas ta ongi linnapea. kas ta üldse tööl käib?!
-Varem õppisin Tallinna Ühisgümnaasiumis, aga seal kohe üldse ei meeldinud. Õpetajad kiusasid ja mõnitasid. Ema käis koolis rääkimas, aga siis hakkas õpetaja ema sõimama. Nii loll õpetaja. Sellepärast tulingi ära. Uues koolis läksid hinded paremaks ja ma sain asjadest hoopis teisiti aru ja hakkasin paremini mõtlema.
-Abikaasa töötab Printalli trükikojas, aga ametinimetust ma ei tea, need on nii keerulised.
-Kas minust võib saada Eesti esimene naispresident või naispeaminister? kes teab… aga vist mitte. Nii kõrgel kohal ei tahaks olla. Aga võibolla tõesti.
-Kui ma midagi kuulen või näen, lähen nii närvi. Lobajutu ajamine on absurde.
-Vene keelt räägin eakaaslastest paremini. Inglise keelt ka, aga muidugi mitte nii hästi, kui inglise filosoofid.
-Psühholoogist sugulane Jüri Ennet on oma patsientidest väga huvitavaid jutte rääkinud. (no comments )
-Mulle ei meeldi olla äraostmatu. (nonii palju pakute)
-Minu kohustuseks on näiteks võtta vastu uusi liikmeid. Ja neid ka värvata. Ma olen hästi aktiivne, kutsun kõiki, aga kõik ei taha tulla. Ma ei tea, miks, ei viitsi vist jamada.
-Olin viieaastane, mängisime Edgariga (Savisaare poeg) palli ja korraga läks pall katki. Olime kohutavalt õnnetud. Ja siis läksime Edgar Savaisaare juurde, kes tegi oma kabinet-toas tööd. Ta võttis meie palli ja puhus täis. Me olime nii õnnelikud! ( Suur Lenin sa oled üllas...)
-Ja veel linnapea Tõnis Palts. Ma ei saa üldse aru, kas ta ongi linnapea. kas ta üldse tööl käib?!
-Varem õppisin Tallinna Ühisgümnaasiumis, aga seal kohe üldse ei meeldinud. Õpetajad kiusasid ja mõnitasid. Ema käis koolis rääkimas, aga siis hakkas õpetaja ema sõimama. Nii loll õpetaja. Sellepärast tulingi ära. Uues koolis läksid hinded paremaks ja ma sain asjadest hoopis teisiti aru ja hakkasin paremini mõtlema.
-Abikaasa töötab Printalli trükikojas, aga ametinimetust ma ei tea, need on nii keerulised.
-Kas minust võib saada Eesti esimene naispresident või naispeaminister? kes teab… aga vist mitte. Nii kõrgel kohal ei tahaks olla. Aga võibolla tõesti.
-Kui ma midagi kuulen või näen, lähen nii närvi. Lobajutu ajamine on absurde.
-Vene keelt räägin eakaaslastest paremini. Inglise keelt ka, aga muidugi mitte nii hästi, kui inglise filosoofid.
-Psühholoogist sugulane Jüri Ennet on oma patsientidest väga huvitavaid jutte rääkinud. (no comments )
Kes oli see
Kes ütles, et unenäod on une kirjandus?
Mina nägin täna hommikul vahetult enne ärkamist und, millest võiks lausa stsenaarijumijupi kirjutada. Mõjutajaks oli kahtlemata õhtul ühe kõrvaga kuuldud ja silmanurgast nähtud Nip/tuck'i osa.
Ma olin täpsemalt määratlemata kaaslasega ühes välikohvikus või -baaris. Millegipärast suhtlesin baaridaamiga rohkem, kui kohvi või veini tellimiseks hädavajalik, ilmselt oli ta kuidagi tuttav. Seepeale tegi solvunud nägusid üks meesterahvas, kellest ma ei saanud aru, kas ta oli kohviku töötaja või ka lihtsalt külastaja. Ta oli nagu teiselpool letti ja polnud ka. Välimuselt oli ta Julian McMahoni moodi, ainult et kuidagi loppis või peksasaanud. Kui ma baaridaamile seda mainisin, siis vastas ta, et jah, tõepoolest meenutab ta dr Christian Troy'd.
"Ja kui meie tegevus toimuks mõnes filmis, või mis veel hullem - seebiseriaalis," lisas ta, "siis võiks öelda, et tegemist on sama näitlejaga."
Mina nägin täna hommikul vahetult enne ärkamist und, millest võiks lausa stsenaarijumijupi kirjutada. Mõjutajaks oli kahtlemata õhtul ühe kõrvaga kuuldud ja silmanurgast nähtud Nip/tuck'i osa.
Ma olin täpsemalt määratlemata kaaslasega ühes välikohvikus või -baaris. Millegipärast suhtlesin baaridaamiga rohkem, kui kohvi või veini tellimiseks hädavajalik, ilmselt oli ta kuidagi tuttav. Seepeale tegi solvunud nägusid üks meesterahvas, kellest ma ei saanud aru, kas ta oli kohviku töötaja või ka lihtsalt külastaja. Ta oli nagu teiselpool letti ja polnud ka. Välimuselt oli ta Julian McMahoni moodi, ainult et kuidagi loppis või peksasaanud. Kui ma baaridaamile seda mainisin, siis vastas ta, et jah, tõepoolest meenutab ta dr Christian Troy'd.
"Ja kui meie tegevus toimuks mõnes filmis, või mis veel hullem - seebiseriaalis," lisas ta, "siis võiks öelda, et tegemist on sama näitlejaga."
Tellimine:
Postitused (Atom)