Kuutrollipark

Murakal

2011-08-02T12:39:00.003+03:00

See juhtus juba juuli keskpaigas, kui me murakal käisime. Üks murakavärvi liblikas tuli marju üle lugema. See võis ka olla muidugi murakahaldjas.

Folgilt ostetud liblikamäärajast aga selgus, et ta on TÄPIK. Täpsemaks määramiseks oleks pidanud juba tiiva alla vaatama.

Murakasaak jäi aga eelmise aastaga võrreldes kesisemaks.

Europeade Tartus 21-24.juuli

2011-07-27T14:10:00.004+03:00

Käisime Europeade lõppkontsrdil. Väga armas oli. palju toredaid rahvariideid. Rahvariided on mind lapses saati köitnud. Mitte ainult Eesti omad. Neid ju on nähtud küll. Lapsena tantsupidudel käies ma ootasin ikka kannatamatult, milla vennasrahvad esinema hakkavad ja minu edetabelit juhtisid alati aserbaidzaani naised. Nad ju meenutasid printsesse oma kleitidega.
Ega seekord ka pettuma pidanud. Oli maid ja rahvaid, keda kunagi varem näinud polnud. Juuresoleval pildil on Taani memmed ja taadid. Vot jah... just. Üks tähelepanek tekkis küll. Nimelt põhjamaade rahvatantsijate seas ikka naljalt alla 65 aastast ei leidnud. Tundub, et Rootsis, Norras, Taanis ja Soomes on rahvatants vanavanemate hobi. Sellest ka tantsude tempovalik, selline eakohane. Noh et süda väga puperdama ei hakkaks. Tore ikka.
Teine võluv seltskond oli minu arust Shoti "keskealiste tantsuklubi". Milline pöiasirutus! Naistel nagunii, aga just keskealistel õllekõhuga meestel. Jalas sellised paremat sorti võimlemissussikesed.
Samal ajal kõigil tantsijatel võluv-kelmikas naeratus näol (võimalik, et wisky joomisest) ja saateks mängis muidugi ehtne Shoti torupill.

Kuigi ma teistele Europeade üritustele ei jõundud, jäi mul lõppkontserdi põhjal üritusest väga hea mulje. Järgmine on Itaalias Padovas. Miks mitte ise osa võtta?

Kindlustusseltskonna laul

2011-06-02T17:54:00.002+03:00

Kindlustusseltskond võib nüüd rõemsaste laulda:

Karistagem Eesti rahvast kolmekordse maksuga,
sest et Eesti rahvas vahest paneb ikka matsu ka
ühine meil olgu püüe ühisraha karmaga
kostku võimsalt meie hüüe
"Eesti, Eesti, äga sa!"

2011-05-28T10:49:00.003+03:00

Sel aastal on ilmataat olnud armuline ja meie kilpleht on saanud rahus õitseda, külma ilma võtmata.

2011-03-29T18:06:00.006+03:00

Taevaisa hoolitseb selle eest, et ümbrus puhas ja valge välja näeks, valgendades vahepeal hallitama kippuvaid lumehangi järjekindlalt.
No näis, kui kaua ta jaksab. Varsti on ikka läbu majas. Haaaa!

2011-03-23T23:21:00.005+02:00

Tead sa - toomingate aeg läks liiga ruttu
tead- ma tahan seda aega tagasi...

Niimoodi laulab Jää-äär 2009. Ma ikka imestan kui häid plaate on müügil, millest midagi ei räägita. Plaadi nimi on öö on öö.
Mõtisklesin nende I.Hirve sõnade üle. Kas on võimalik, et kui toomingate ja sirelite õitsemise aeg kestab 5 kuud, kas siis peaks tüütuks minema? Vaevalt küll.
Aga kuidas kõlaks selline luuletus:

Tead sa - talveaeg läks liiga ruttu
tead - ma tahan seda aega tagasi.

Kõlab õudsalt või isegi provokatiivselt. Ebaloomulikult.

Küll mind tüütab ära üks ja seesama vaade aknast 5 kuud järjest. Kohe saab 4 kuud täis ja ega aprillis ka kohe veel kõik haljendama löö. Ainult see lumi, mis detsembris oli kohev ja valge on nüüd "old and gray" või on hoopis jää. Eriline vaheldus küll.

Vanarahvas ütleb, et palju head paha on.
Kas iluga saab liiale minna? Sõltlaseks hakata? No ja siis. Ma ei saa sellest vanarahva moraalist aru.

Jaapan on kaugel

2011-03-15T15:07:00.004+02:00

jaapan on kaugel
jamade jaoks pole ju
jaapanit vaja

Teekond Kihnu

2011-03-02T12:42:00.003+02:00

Jäätee Kihnu

2011-02-28T22:56:00.006+02:00

See Kihnu projekt oli meil küll "tehtud mõeldud". Tavaliselt me ikka planeerime asju ontlikult. Reedel, kui jäätee Kihnu avati, ütles Neeme, et teoreetilislet oleks võimalik ka Kihnus ära käia, kuna me olime just Pärnusse teel. Mina ühmasin selle peale mhm, aga ma ei mõelnud seda eriti tõsiselt.
Eesti asustatud saartest kollektsioonist oli mul puudu Osmussaare, Abruka, Kihnu ja Ruhnu. Eks ma põdesin ammu, et Kihnus pole käinud. Plaanisime ikka minna suvel. Isegi paadiga, kui õnne on. Nüüd tuli kõik nii äkki.
Ma arvan, et Kihnlased pole kunagi oma saarel nii palju autosid näinud. Eks liiklemine läkski raskeks, sest kitsad teed olid lume tõttu ju veel kistamad ja liikuda sai ühes suunas. Kui keegi vastu tuli, siis pidi natuke manööverdama.

Kihnu koer ei usu oma silmi.

Jäämäed Kihnu tuletorni juures.

Meie vaist juhtis meid õiges suunas. Ega seal muidugi variante palju pole. Saare keskel on kirik, rahvamaja ja vallamaja koos muusuemiga. Saare tipus on tuletorn. Mulle meeldis see, et kihnalsed suhtusid olukorda loominguliselt ja hoolimata puhkepäevast, oli muuseum avatud. Rahvast vooris saarele ikka meeletult. See on MAKSIMAALNE, ütleks Alef Strömm. Tuletornile lähenedes meenutas see juba mingit palverännakut.
Kui me kell 15 ankru hõivasime ja mandri poole startisime, ütles saarevaht, et täna on juba 120 autot saarelt lahkunud, aga keegi ei tea kui palju neid saarele tulnud on. Seda öeldes tähendas ta ka meie autonumbri oma kladesse.
Üle lume lagendiku kimades (60km/h) tundus, et see on mingi loodusfilm Antarktikast või Arktikast. See ei ole Eesti. Varsti jalutab mööda kari pingviine. Mõni hüljes oleks võinud ka olla või polaarhunt. Siis oleks veel eriti ebareaalne tunne olnud. Niigi oli väga reaalsuse ja ebareaalsuse piiripealne olemine: pilvitu taevas, soe päike, otsatu lumine väli ja jäämäed.

2011-01-22T21:42:00.001+02:00

Uus tulgu parem!

püha ERSO kiusamine

2010-11-23T16:48:00.009+02:00

Mis mind lahvatanud orkestriskandaali puhul kõige enam imestama paneb, ei ole mitte Järvi ahnus ega Siitani mõõdutundetus (loe südametunnitsuse puudumine), vaid hoopis see, et ERSO ja kultuuriministeeriumi vaheline tüli hoiab uudistes esikohta juba nädal aega. See on uskumatu, arvestades seda, kui palju inimesi Eestis tegelikult üldse ERSO kontserte külastab. Minu arust see ei ole praegu Eesti kõige põletavam küsimus. Samal ajal kutsub õiguskantsler üles minema inimesi aktsiaseltsi Tallinna Vesi vastu kohtusse ja majandusministeeriumis on kuriteokahtlused. Riigikogu ei saa kokku 2011 aasta eelarvet.
Rahvast aga huvitab hoopis miski muu. Teda huvitab ilmselt, kes oli Laine Jänes eelmises elus (parafraseerides Kreisraadiot, mis tegelikult ongi elu ise).

Kui vaadata kommide arvu, siis niipea kui tuleb uus ERSO teemaline lugulaul, ilmub selle taha varsti 100 kommi. Samas vesi, mis puudutab igat tallinlast, kogub sama ajaga 20 kommi.
Ma pean enast üsna kultuurilembeseks inimeseks. Teen igal nädalal vähemalt korra midagi kultuurset. ERSO ei ole ainus kultuuri edasikandja Eestis. Meil on nii elujõuline rahvakultuur, tohutult isetegvuslikke kollektiive ja poolprofesionaalseid kollektiive, kelle tegevus on väga kõrgel tasemel, aga nad ei saa sellee eest palka. Mina leian omale pidevalt hingetoitu, aga vat jah, ERSO kontserdil käisin vist viimati 31.12.1999.
Ütlen ausalt, et mulle pole küll oluline, et just Järvi siin dirigeeriks. Kui ikka võimalusi pole, siis saab ka muudmoodi. Eestis on palju andekaid dirigente.
Ma ei saa aru miks rahvas nii leilis on selle ERSO küsimusega? Kas sellepärast, et saaks ühte poliitikut, sindrinahka, tampida? Materdada nagu karuputke.
Selle mõtteni viis Kivirähk 20.11:

Õieti tundub, et paljude inimeste meelest poliitika ainult põrgulistest koosnebki. Nemad pole majesteetlikud, vaid meenutavad pigem naksikesi, kellest on oma Võrumaa lugudes kirjutanud Juhan Jaik: tillukesi paharette, kes elasid põrandapragudes ja tegid sirisevat häält nagu rohutirtsud. Nad polnud just lausa ohtlikud, aga tüütud igal juhul. On päris selge, et ükski endast lugupidav inimene ei soovi selliste jeekimitega tegemist teha.

Ükskõik, et päevavalgele tulnud puudujäägid peaksid Siitani poolset kaalukaussi alla vajutama, on rahvas valdavalt tema poolt. Kõik on loomulikult kinni makstud ja reformarite käsilased. Poliitik on apriori halb ja valelik. Edasikaebamisele ei kuulu.

Mina arvan, et selle teema võiks uudiste esikümnest nüüd välja võtta ja lahendada meediaväliselt, sest meedia ise näitab ka asju parasjagu selles valguses, mis kõmurikkam on.

Huvitab veel, et kas ilmub välja ka see kodanik, kes on Neeme Järvi suuvoodriks Eestis. Kes hoiab teda pidevalt kursis kõigi Eesti uudistega (a la Läänemaa muuseumi direktori vallandamine jne), kes kirjutab tema eest kirju?

Ka Siitani kapist on veel luukeresid pudenemas. Nagu ütles Mustonen, et seal on miljon detaili, millest me enamusi ei tea.

Väga kasulik oleks järgida inglaste ütlemist:
"Keep your mouth shut when the shit hits the fan"

Puhtam ja muretum.

Lissabon ja Sintra

2010-10-23T20:44:00.013+03:00

Kommertsplats

Rahvuste park, mis rajatud Expo 98 puhul

Pena palee Sintras, eemal paistab Atlandi ookean

Pealetükkivalt kaunis Pena palee ja hurmavad vaated.

Pilte tormist

2010-08-14T10:04:00.003+03:00

Ei, jah, ikka pärast tormi.

Tormise juubel

2010-08-09T11:41:00.003+03:00

3500 väljalöödud alajaama,
mitukümmentuhat elektrita leibkonda,
Väike-Maarja kiriku torn,
katusteta majad,
murdunud puud...

Mida te siis lootsite? Tormisel on ju juubel, saage aru!

Nojah aga ma pole ammu sellist hirmu tundnud, kui eile õhtul Tamsalu majas. Istusin põrandal ja palusin, et õunapuud püsti jääksid, sest ühe pirnipuu sel suvel me juba oleme pidanud ohverdama.
Sellist katkematut mürinat ma pole enne kuulnud. Ei olnud mingit hoo ega hoobi vahet.
Elekter saabus täna kell 4 PM.

Kui naine puhkab jalga, siis mees puhkab silma

2010-08-07T11:54:00.000+03:00

Pärnusse on tekkinud uus nunnu kohvik "Supelsaksad". Interjöör ja menüü on ilusti välja peetud. Hinnad on üle keskmise ja kvaliteet ka. Demona oli lehitsemiseks ka Ruth Huimerinna kujundatud päevaraamat, kust ka pealkirjas olev mõte laenatud on. Aitäh Rein Pakule. Saime kuni toidu saabumiseni kõvasti naerda.

Pilt on võetud Kabli rannas.

Ikla, Ikla lõuna poole, kus see Lätimaa! Kabli vanasõna

2010-08-07T00:31:00.005+03:00

Lepanina
Kabli

Viljandi folk

2010-07-25T18:11:00.005+03:00

Et juba eitea mitmendat korda.
Et juba ei viitsigi enam kirjutada.
Ütleks vaid, et: tants tule pika ilu peale,
Otava Yo (Venemaa),
Frikar (Norra),
Ilgi (Läti),
Austria joodelid,
Pantokraator,
Ts(m)uumi sound System (Soome)
ja
lehvik.

Need olid tegijad.
Ilma lehvikuta ma poleks Norrakate tantsuetendusel vanas Viljandi sporihoones ellu jäänud. Ise arvasin, et olen juba nutikas aga tundub, et pooltel eesti naistel on lehvik kodus õiget päeva oodanud.

Pantokraatori üle oli hea meel. See oli rohkem vast nostalgia ka. Eelmisest Panto kontserdist on mul vist küll 20 aastat möödas.

Rooma

2010-07-15T17:37:00.003+03:00

Tükk aega mõtlesin, et kas üldse kirjutan sellest Igavesest Linnast. Nii palju sõnaosavaid saatejuhte ja kirjanikke on Roomast juba rääkinud. No mis mina veel siin oskan? Aga hinge peal on ka. Ikkagi üks eredamaid elamusi viimasel aastal.
Viibisime seal küll ainult 24 tundi, mis on paras isutekitamise jaoks. Umbes nagu need toitude degusteerijad supermarketis: palun, siin on teile tikukese otsa täis Roomat. Kui soovite tõeliselt osa saada, siis varuge vähemalt nädal.

Hiljuti arutasime ühe erudeeritud inimesega (mina sinna ei küündi), et küll roomlastel ikka veab. Kaevasid varemed mulla alt välja ja nüüd pole muudkui kõiguta jalga ja kasseeri raha. Piipl gõu, gõu, gõu! Aastaringselt. Huvitav, millal see rahaküsimine üldse moodi läks? Kui Tuglas 100 aastat tagasi samu kohti külastas, siis küll mingit raha kirikute ja varemete vaatamise eest ei tahetud.
Tuglas, hm.
See asi hakkas mind huvitama. Kuidas siis ikka Rooma 100 aastat tagasi talle tundus.

Maal magan ma peadpidi peaaegu raamaturiiulis. Kahjuks see ei aita kuidagi kaasa nende sisu omandamisele. Vahtisin ühel hommikul jälle seda rivi: Kizbergi, Tuglase, Liivi, Koidula, Vilde , Lutsu kogutud teosed. Umbes 60ndatest. Nagu tapeet, mis on aastaid su silme ees ega tekita mingit elevust. No seal samas need Tuglase itaalia memuaaridki olid. Kõik aeg nii lähedal ja mina juba mõtlesin, et kust ma need saaks.

Kirjutan siia siis Tuglase mõtte, mis äratundmist tekitas:

"Otse jalge ees valendas Romanum Forum nagu marmorimurd: templijäänuseid, sammaste ja kujude tüükaid, Tituse ja Septimus Severuse võiduvärvad, kas või ka Sacra Via kivisillutis. Milline oleks aga pilt siis kui hilisemad sajandid poleks kõike seda ka tõesti kivimurruks kasutanud! Barbaarsed järelpõlved ammutasid siit ehitusmaterjali, paavstide kalgiahjudes põletati antiikskulptuurist lupja! Varemeis foorum kasvas mätta alla, külamehed hoidsi siin oma härjakarju, koha nimigi unustati. teda kutsuti kuni hilisema ajani: Campo Vaccino, maakelde lihtsustades: Lehmakoppel!"

Siia kirjutan Tuglase mulje 20nda saj alguse Roomast, mis äratundmist ei tekitanud:

"Oli pikki ja elutuid tänavaid, siis tihedamaid majarägastikke, järske käänakuid ümber nurkade , siis aga jälle tühje müürivahesid, et uuesti maad anda suurlinnalistelegi ehitistele laiade äriakendega ning hämaruses liikuvate inimhulkadega. Kuid kokkuvõttes ikkagi kõik kuidagi tühi, vaikne ja tempovaene."
Fr.Tuglase "Pagulasaastad" 1943

Siit järeldus: turism, kui tööstusharu, arenes välja ikka tükk maad hiljem.

Õhtune Rooma 15.05.2010

Kes on huviline, siis siit saab järelkuulata Helgi Erilaiu saadet "

coco chanel & igor stravinsky

2010-07-14T12:45:00.006+03:00

Kellele meeldib juugend ja Starvinski muusika, siis minge kindlasti ARTISE kinno seda filmi vaatama. Lisaväärtus on see, et saate paar tundi inimese moodi hingata hästi konditsioneeritud ruumis.

Filmist sain väga suure iluelamuse. Seal on nii silmailu kui kõrvailu. Minuarust sisu üle nii väga juurdlema ei pea. Suure tõenäosusega on see kõik väljamõeldis. Tõestatud on vaid fakt, et nad viibisid Pariisis korra ühes ja samas teatrisaalis. Kuid minuarust pole see tähtis. Ka ei viriseks ma tegelaste tuimuse üle, nagu mitmed kriitikud. Ma millegipärast arvan, et sellised suured kunstniukud on pigem introiverdid kui ekstravedid. Olgugi, et prantslane ja venelane võiksid ju olla väga emotsionaalsed, rääkida palju ja vehelda seal juures käte ja jalgadega. See on ainult meie loodud stereotüüp.
Ma pigem usun, et nad olid just sellised nagu nad seal filmis olid. Sellised tegudeinimesed.
Suurte Tegude Inimesed.
Ainuke miinus on Mads Mikkelseni vene keel. Miks nad talle dublanti peale lugema ei pannud? Parem oleks veel kui oleks leidnud mõne vene näitleja. Neid võiks ju ikka olla. Oleks saanud natukene tõetruuma kuju. Praegu kukkus välja kohati natuke kohtlane tüüp. Siiski ma üritasin seda pudivene keelt ignoreerida.

Suurem kahju on see, et filmi näidatakse ainult Tallinnas. Või on lootus ka Tartu kinos seda kunagi näha? Mis sai üldse suurest lubadusest näidata Ateena kinos väärtfilme?

Jaanilaupäev Tamsalus

2010-06-30T23:44:00.006+03:00

Nagu ikka saabub Jaanilaupäev mulle ootamatult. Igal aastal ootab vastamist üks ja sama küsimus - mis sa Jaanilaupäeval teed. No ma tõesti ei tea, aga ilmselt nõuab etikett selle küsimuse küsimist. Nii jutu jätkuks.
Ohh no ma ei tea. Aastaid olen püüdnud Jaanilaupäeval Tamsalust eemale hoida, sest tihe kruntide paigutus ei soosi just privaatset Jaanilaupäeva veetmist. Kuna me EI armasta grillida ja EI kuula tümpsu, siis ma olen sunnitud hingama sisse teiste söevingu ja kuulama teiste "muusikat".
Nii oligi. Ei pea olema hiromant, et seda situatsiooni ette aimata.
Ma ei tea, kas see, et meil on nüüd uus SAUN või oli see tingitud heast ilmast või sääsepuudusest, aga miski muutis mu kõige suhtes väga tolerantseks. Kõik oli nagu enam vähem paigas - oli natuke sööki (loe:maasikaid) ja natuke jooki (loe: Baikalit) ja külalisi ja murumänge ja saun...
Kuigi jah, ega naabrite tümpsu saatel magamajäämine mingi unis(t)us ei ole.
Ma tõesti ei tea, kuhu Jaanilaupäevaks minna.
Telgiga metsa? Jah, miks mitte, aga ma ei salli ka sääski.

Kambrium ja Triias ja Jutaraptor

2010-06-17T17:39:00.003+03:00

Kui sul on kurb meel või paha tuju siis kuula 14.juuni Lapsesuud.
"No täitsa ennekuulmatu!" Ma ei suutnud autost väljuda ja jäin tööle hiljaks. Kuulasime nagu soolasambad seda juttu. Õigemini naervad soolasambad.

Ja muide ahvid ongi inimesed, aga loomaias on sellest valesti aru saadud. Nad arvavad, et ahvid on loomad.

Osjad Roela linnamäel

2010-05-05T22:44:00.003+03:00

2010-05-05T09:20:00.004+03:00

Mis on ühist Nõmme turul, Szolnoki poel ja Mustika Selveril?
Õige vastus on: nendest poodidest ma ostan oma igapäevase toidu.
Miks nad järjest põlema pannakse?
Olgu, Selveris käies enam ei taju, et hiljuti mingit põlengut oleks olnud. Szolnoki teise korruse tahmased aknaaugu aga haigutavad endiselt. Nõmme turuhoone on lausa varemetes. Mu trajektoorid (tööpäevadel) viivad mööda mõlematest.
Täpselt sellinne tunne on, nagu sõda oleks lõppenud eile.
Nii kurb on. Miks ma sellises keskkonnas pean elama?

Laupäev Tartu Botaanikaaias

2010-04-18T00:13:00.015+03:00

Lodjakoda on saarele sattunud

2010-04-13T13:35:00.002+03:00

Varsti ajab üle

2010-04-12T15:16:00.002+03:00

Emajõgi on veeeel kõrgem

2010-04-08T10:40:00.001+03:00

Emajõgi on veel kõrgem

2010-04-07T15:55:00.001+03:00

Munaloomka

2010-04-06T13:48:00.004+03:00

Esmaspäeval veeretati Lodjakoja juures mune.

Emajõgi on kõrge

2010-04-04T23:38:00.007+03:00

Kevadekuulutajad

2010-04-02T00:41:00.005+03:00

Murul on lamatised
ja kõnniteed palistab koerasitt.
Ikka kevad vist.

Kohvikupidajad alustasid võistlust: kes saab varem lauad õue!? Olgu või hangede vahele.

Pea mahhaaa!

2010-04-01T23:39:00.001+03:00

Eile suutis mu töökaaslane mind endast nii välja ajada, et ma oleks hea meelega kehastunud Ärtuemandaks ja röökinud:
Off the Head!!
Mõnuga.
Pärast mõtlesin, et ilmaaegu ärritasin ennast, sest kõik ju teavad milline ta on. Selline piiratud mõistusega.
Samas aga ega targa peale ju ei vihasta, ikka lolli peale.

Aga nüüd läheb soojaks.
aprilllllll!

Coraline

2010-03-21T22:55:00.008+02:00

Film Coraline on viimase aja ahhaa filmielamus.
Siinkohal tänud Kiisikule. Ega vist muidu poleks selle peale sattunud.
Film on sellest, et soovidega peab olema ettevaatlik ja mõned uksed las jäädagi avamata.

Film on hämmastavalt ilus, kuigi peaks nagu olema veidi õudne. Samas kui see õudus on nukkudega mängitu siis noh minul küll kordagi jube vaadata polnud. Veel suurema elamuse sain ma boonustrackist, mida DVD omanikud saavad nautida. Seal räägiti filmi tegemisest.
Kuna see oli nukufilm, siis mingid inimesed tegid hommikust õhtuni nukke või näiteks nuku alalõua erinevaid kujusid. Puhas peenmotoorika. Einoh sa pead ikka täitsa nukuhull olema, kui digi ajastul veel nukufilmi teha viitsid. Kuid tulemus on minuarust palju loomulikum.

Mõned detailid filmis meenutavad Alice imedemaal lugu aga see ei häiri. Film on 95 min pikk ja seda vaadates on see hästi veedetud aeg.
Muide film olevat kinos 3D-na jooksnud aga lohutuseks lugesin just ühe inimese arvamust, et 3D polevat tootnud mingit lisaväärtust selle filmi puhul.

Käädripäev

2010-03-17T20:54:00.005+02:00

Karu keerab end käpuli,
putukatel ja ussidel tuleb elu sisse,
siga hakkab end ise toitma.

/eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas/

Sel aastal on sead lumetoidul.

Disko-kõva sõna

2010-03-03T23:35:00.007+02:00

"Igal pool maailmas tantsitakse diskot, aga meie nagu ei pääse materjalile lähedale. Me leiutame siin jalgratast. "

Kurb ja naljakas on. Endast hakkab nagu kahju ka. Eriti endast lapsena.
Kilmi ja Maimiku "Disko ja tuumasõda" vaadates jõuame järeldusele, et mina ja Neeme oleme üles kasvanud paralleelreaalsustes kuigi üsna lähestikku. See on just minu põlvkonna jutustatud lugu. Jah, võin kinnitada, nii see oli. Välja arvatud see, et soome bloki tegemise pärast kedagi kinni oleks pandud. See oli nüüd kunstiline liialdus. Peab ju mingi põnevusemoment olema. Minu isa on raadioinsener ja vorpis neid blokke teha ilma igasuguse konspiratsioonita. RET -i tehases aga tulid blokid otse liinilt. Värviteleri soome mikroskeeme sai soovi korral ka otse raadiopoes "Rekord" või "Akord" pildikastidesse panna lasta. See oli hiljem. Samas jah, mina tõin selle vidina oma esimeselt Soome reisilt kaasa rahvariide sõle sees, kuhu see oli kinnitatud plastiliiniga. Tükk aega nuputasime koos "soome emmega", kuhu peita mikroskeem. No õnneks ei tulnud kellelgi sadams mõttesse lapsi läbi otsida.

Natuke nagu ise ka enam ei usu, et selline elu oli. Selline silmakirjalik. Enamus teadis, kuidas tegelikult on, aga kõik mängisid nagu mingit kokkuleppelist mängu. Ma küll ei tea kedagi, kes oleks arvanud, et soomes elavad pahatahtlikud tühja hingeeluga kapitalistid.

Enne esimest soomereisi aastal 1986 instrueeriti igat Ellerheina last rajooni komsomoli komitees. Hoiatati punkarite eest. Meid ajas see naerma, aga loomulikult mitte instrueerijate nägude ees. Kas nemad uskusid, mida nad räägivad? Vaevalt.
Sihuke huvitav mäng oli.

No meemime siis

2010-02-25T20:45:00.012+02:00

Kopeeri küsimused ja vasta oma blogis.

Kirjuta, kus olid sina, kui…

***

1. …esimene inimene astus Kuule 21.7.1969?

Suvi jah, ei mäleta küll, aga tõenäoliselt olin maal. Järgmisel aastal läksin kooli.

2. … John Lennon mõrvati 8.12.1980?

Kodus Tartus. Seda ma mäletan. Mõtlesin veel, et no on ikka ilmas hulle.

3. … Tšernobõli elektrijaamas plahvatas üks tuumareaktoritest 26.4.1986?

Vot ei mäleta täpselt, aga see on ka mõistetav, sest lõpetasin tol aastal ülikooli...

4. … toimus Balti kett 23.8.1989?

No ilmselt puhkasin sünnipäevast ;)

5. … Estonia uppus 28.9.1994?

Tööl Tallinna Ülikoolis (siis ta oli veel Peda). Hommikul raadiot ei kuulanud, ei teadnud midagi enne kui tuli Talis Bachmann ja rääkis uudist. Kõlas täiesti uskumatult. Ei olnud selle laeva peal otseselt tuttavaid, pärast kuulsin lugu küll, kuidas üks tuttav oleks pidanud selle laeva peale minema, kuid otsustas ümber lennuki kasuks... Ja on tänapäevani elu ja tervise juures.

6. … printsess Diana suri 31.8.1997?

Jah, nägin televiisorist seda uudist.

7. … saabus aasta 2000?

Tartus. Mõtlesin veel, et näe, kunagi ammu kujutasin küll ette, et ei tea mis saluut ja värgid võivad tulla, kui sajand ja aastatuhat vahetuvad ja puha. Aga jah, ega see väline aasta või number ei pruugi sugugi kokku langeda pidulikkuse või mittepidulikkusega, mida parajasti tunned. Ei midagi erilist.

8. … toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001?

Tööpostil. Sirvisin mingil hetkel lehti Internetis ja järsku selline uudis. Olin esimene, kes meie toas seda teistele teatas. Seniajani on selle kohta küsimusi rohkem kui vastuseid.

9. … Michael Jackson suri 25.6.2009?

Võeh, tema ka surnud juba?

Igatahes siis, kui ta Tallinnas käis, kuulsin ma küll tema kontserti. Natuke. Niipalju kui Tallinna lahele purjeka pardale ära kostis.

10. … milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?

Läksin Dendropargi rajale suusatama. Kui ühest mäest alla laskusin, jõudsin mõelda, et see põõsas on liiga lähedal, sinna võib ju kepiga kinni jääda. Nii juhtuski. Kepp lendas käest, aga pidama ei saanud enne kui mäe all. Õnneks jõudsin üles ronida enne, kui keegi oleks minu keset rada laiutavale kepile otsa sõita jõudnud. Rihm oli katkenud ja ülejäänud osa rajast läbisin ilma kindlama toeta.

Postimehes oli uudis, et üks diplomaat oli üritanud Vanemuise juures autoga trepist alla sõita. See tal ei õnnestunud, tundub, et oli kehva auto valinud.

Eee... lumi pole vist uudis?

2010-02-23T18:12:00.003+02:00

Aga siiski, umbes selline pilt avanes peale koerasõidult naasmist. Labidatööd jätkus kauemaks.

Kelgukoerad

2010-02-22T11:14:00.019+02:00

Kui te olete sel talvel omast arust juba proovinud kõiki talvemõnusid nagu suusatamnine, kelgutamine, uisutamine, siis proovige kindlasti ka koerarakendisõitu.
Meie käisime eile koertega sõitmas Pärnumaal Toris. See oli mu ammune unistsus. Kunagi nähtud film Alaska mitmepäevastest koerarakendi võistlustest, oli minusse mingi asja idanema pannud. Igatahes sellest ajast saadik ma olen unistanud, et saaks seda ise ka kunagi proovida. Gröönimaal, Lapimaal, Siberis ja Alaskal on see osade inimeste jaoks ainus transpordivahend.

Oi see on lahe! Meie rakendis oli 8 kiiret ebamaise silmavaatega Alaska huskit. Sõitu sai proovida nii kelgul istudes kui taga jalastel seistes. Mõlemaid tasub katsetada. Tänavu on seda lund võib olla koerta jaoks isegi liiga palju. Kohapeal saab veel poseerida koos hirmuäratavat kasvu malamuudiga, kes on iseloomult nagu vagur süleloom. Samas võib seda ka turundustrikiks pidada. Kuidas sa jätad koerapildiga tassi ostamata kui modell seisab sul kõrval ja jälgib, kas sa ikka ostsid tema näoga kruusi. Ja siis need koerakarvasokid ja mütsid ja labakud. Mine või lolliks.
Muide mul on nüüd samojeedi koera karvadega labakindad. Nummmmid. Kui ma ükskord kunagi peaksin hakkama maal elama, siis .... hakkab minu õuel see lumepall lendlema. Mul tõusis neid samojeedi pilte vaadaets lausa koerapalavik. Ma ju tahtsin lapsena nii kohutavalt omale koera. Palju nutulahinguid on vanematega maha peetud, aga mulle tehti kaljukindlalt selgeks, et korter ei ole koera koht.
Aga ÜKSKORD algab koeraaega!

Maha Lembitu Kuuse!

2010-02-17T16:59:00.005+02:00

Raisk! Ma nii vihastasin täna hommikul. Pool päeva oli kohe meel paha selle Hommikutelevisooni uudistes näidatud Kuuse intervjuud nutta tihkuva laskesuusataja Evelin Sauega.
Kas on vaja mõnitada väsinud ja shokis sportlast kogu eesti rahva ees. Mikker nina alla suruda ja siis parastada, et noh lasta ei oska vä? Kas oli liiga pikk paus treeningutes? Inimene ei saanud rääkidagi ju.
No ma ei tea. Kas sportlane on ikka kohustatud igas seisundis intervjuusid andma, eriti veel kohe pärast finisit? Mul oli sellest Sauest nii kahju, et ma oleks kohe Lembitule ühe tohlaka äianud. Ma ei kannata kui nõrgematele liiga tehakse, alandatakse. Kui inimesel on nii moraalselt (sunniti katkestama) ja füüsiliselt (7 trahviringi) niigi sitt olla, miks peab siis veel soola haavale riputama? Ja ikka sellise vastiku irvega ja lolli reipusega, mis on Lembitu Kuuse firmamärk.

Kas spordikommentaatori asi on siis sportlane maatasa teha ja ilmarahva ette tirida ja häbistada.
Ohh mull see tippsport nagunii ei meeldi, aga sellest ma olen juba rääkinud.

2010-02-15T22:16:00.006+02:00

Meemiloo jätkuks ma tahaks veel öelda (millegipärast seda ei küsitud), et kui Konstantin Tšernenko maha maeti (märts 1985), olin ma Moskvas ja kui Urho Kaleva Kekkonen suri, olin ma Soomes (31.aug. 1986). Siiski palun ärge otsige selle tagant mingit vandenõud. Mul lihtsalt kukkus nii välja. Tähtis on õige ajastus.
Kasvõi nagu sellest Hollandi kuninganna loos.

2010-02-08T23:24:00.013+02:00

Meid on nüüd ühe ja sama meemiga lausa kahelt poolt visatud (tuleb meem, kahelt poolt).

Ma siis alustan, kuna Neemel läheb veel klimatiserumisega aega.

Vasta küsimustele ja anna teatepulk meemi näol edasi neljale (4) inimesele. (no see punkt jääb ära. Ma olen alati nõus vastama, aga edasi andma mitte. Põhjus lihtne- need vähesed, keda ma loen, on juba saanud.)

Kopeeri küsimused ja vasta oma blogis.

Kirjuta, kus olid sina, kui…
***
1. …esimene inimene astus Kuule 21.7.1969?

Ehhee aga mina saan sellele küll vastata, sest ma olen nii VANA juba. Kui nüüd loogiliselt arutleda, siis mu emal pidi sel ajal puhkus olema, sest see on kesksuvi. Seega me olime üsna suure tõenäosusega Tartus vanavanemate juures. Ma olin siis 2 aastane. Ema ütles, et nad vaatasid isaga kuule maandumist teleakst, aga seda võidi ju korduvalt näidata ka hiljem.

2. … John Lennon mõrvati 8.12.1980?

No ilmselt olin ikka veel Mustamäel. Ma olin siis 13 aastane ja Biitlite muusikast väga lugu ei pidanud. Minu jaoks oli ikka ABBA tähtsam. Oma esimesed ja ainukesed Beatelsi LP vinüülid ostsin mõne aasta pärast. Võib olla isegi abituriendina.

3. … Tšernobõli elektrijaamas plahvatas üks tuumareaktoritest 26.4.1986?

Seda ma tean väga täpselt. Ma olin Tartus õunapuu all, kui pauk käis. Võtsin päikest ja õppisin bioloogia eksamiks. See oli erakordselt soe aprillipäev. Siinkohal teeb mind väga murelikuks see Triibiku nahavähi jutt.
Pärast me muudkui vahtisime ärevalt Soome TV-d ja arutlesime, kuidas see radioaktiivne pilv ikka liikuda võis. Sama aasta augustis oli mu esimene reis za granitsu Soome. Ühel hommikul pani Soome Ema lauale õunamoosi ja toonitas, et see on EELMISE aasta õuntest. Järgmisel kuul olin ma juba hopsti TÜ bioloogia tudeng ja akadeemik Parmasto rõhutas, et ärge sel aastal seeni sööge. Täna tõi ema koju raamatu "Tšernobõli palved". Ma ei tea , kas ma ikka tahan lugeda. Ma arvan, et see on Hirošima järel üks suurimaid katastroofe.

4. … toimus Balti kett 23.8.1989?

Tartus olin koos 9 kuuse titega. Mind kutsuti küll, et tule ja tule, aga kuidas ma selle titega oleks läinud sinna? Siis polnud ju autot ega midagi. Ma ei andnud enam rinda ka ja seal ketis oleks tekkinud sooja toidu probleem. Vat nüüd ei tule selle peale ka, et siis ei olnud mingeid termoseid lutipudeli soojendamiseks. Lapsele ikka külma piima ei anna.
Oligi kogu mu Balti kett.
Tegelikult ma väga ei kurvastanud ka, sest ma ei ole väga massiüritustel osaleja. Laulupdu ja tantsupidu välja arvatud.

5. … Estonia uppus 28.9.1994?

Magasin Tartus omas kodus. Hommikul vist keerasin ikka enne raadio lahti kui tööle läksin. See kõik oli väga uskumatu. Me olime Tarmeko kooriga tulnud 3 päeva varem laevaga Soome kontserttuurilt. Selle Estonia laevaga aga peaaegu aasta varem sõitnud Rootsi, et minna edasi Norrasse ja tagasi ka. Mul on isegi kodus VHS, kus on katked Estonia laevalt. Kõige õõvastavam on vaadata seda stseeni, kus Valdek Põder (Tõnis) võtab päästerõnga, kuhu on kirjutatud ESTONIA ja matkib uppujat. Kõigil on kohutavalt naljakas. Estonia uppumiseni on jäänud 13 kuud.
Õnneks lähedasi hukka ei saanud. Kõige lähemal oli sama koorivend, kes Triibikul.

6. … printsess Diana suri 31.8.1997?

See oli pühapäev. Kaisa läks järgmisel päeval teise klassi. Siis me olime Tallinnas.
Ega ma ei mäleta küll, et mul selle uudise peale oleks näiteks asjad käest maha kukkunud, nagu Ameliel filmis "Amelie". Esimene mõte oli umbes, et saite nüüd, mis tahtsite. See käis paparatsode kohta. Kahju muidugi, ääretult kahju. Hoopis enam raputas see sündmus mind alles siis, kui ma vaatasin filmi "Kuninganna", kus Elisabeth II kehastab võrratu Helen Mirren. Siis ma poetasin alles pisara.

7. … saabus aasta 2000?

Jällegi tean täpselt- Tallinn, Vabaduse plats. 31 dets lõuna ajal abiellus mu väga hea sõbranna ja pärastlõunal oli väike pulmapidu. Õhtul olime Kaisaga Estonia kontserdisaalis kuulamas E. Klasi juhatamisel C.Orffi " Carmina Buranat". Keskkööks aga sättisin end teise sõbrannaga Vabaduse platsi Jaanus Rohumaa lavastatud spektaaklit vaatama. Ega see muljet küll ei avaldanud, aga tulevärk oli üks elu võimsamaid. Ma ikka valmistusin aastatuhande vahetuseks täiega ja pärast tuli välja, et õige aastatuhande vahetus on järgmisel aastal.

8. … toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001?

Tööpostil. Tööpäev hakkas juba lõpule jõudma ja ma lugesin netist Päevaehe uudiseid. Seal ta oligi: lennuk, kes rammis WTC torni. Ma mäletan, et läksin kohe toonase ülemuse juurde ja siis me vahtisime mõlemad arusaamatult. Ma vist jõudsin veel mõelda, et kuidas see tänapäeval võimalik on, kui teine lennuk rammis WTC torni. Siis tuli see Pentagoni uudis ja siis veel üks, kes üritab Valgele Majale pihta saada. Vot siis ma mõtlesin, et sõda on käes.
Järgmisel kevadel alustaski USA koos Inglismaaga Afganistani sõda ja mina pidin mais lendama Londonisse. Siis ma küll mõtlesin, et oli seda jama nüüd vaja. Sellest ajast algaski see reisijate mõnitamine lennujamaades.

9. … Michael Jackson suri 25.6.2009?

Jaanipäeval olin maal. Ma ei ole kindel, et ma selle uudise sel päeval saingi üldse. Igatahes kui ma seda kuulsin, siis ei üllatunud üldse. Minuarust oli ime, et vaatamata arstide jõupingutusele, ikka veel elas.
Jaco muusika mulle eriti korda pole läinud. Vast ainult siis, kui see Thrilleri video tuli. Kunagi 1984 või 85 ma siiski lindistasin seda plaati, mis ta koos Paul McCartneyga tegi. Miks sellest midagi kuulda pole enam?

10. … milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?

Seda UUDIST ma ei saa siia kirjutada.
Tegin seda, et ostsin omale jälle paari kingi (punastav nägu).
See Nõmme kingapood mu ükskord laostab. Ma ei saa aru kuidas üks pood on suutnud aastakümneid mainet hoida. Seal on vat nihuke valik jalavarje, et kõik ABC-d ja Suurtükid Smuurtükid kahvatavad. Hinnad aga palju odavamad. Ma mäletan seda poodi lapsuudesta asti.

2010-02-03T11:27:00.007+02:00

Konverentsisaal on ehitud nagu peoks

Kuigi tavaliselt tuli kaua oodata (näiteks bussi), siis üleeile kultuuriüritusele ja õhtusöögile mindi nii tõtates, et suur hulk rahvast jäi maha ning me olime sunnitud kasutama kohaliku kolmerattalise transpordi teenuseid.

Kultuuriüritusel esinesid tudengid koos professionaalsete muusikutega.

Ka professor ise haaras pilli.

Öine Powai

2010-01-31T21:24:00.003+02:00

Tervisi Indiast

2010-01-31T09:08:00.007+02:00

Vaade hotelli aknast.

Teiseltpoolt on veidi parem vaade.

Slumsunset. Päike loojub, väga kiiresti.

Bassein õhtuvalguses. Siin pidi varsti hakkama pulmapidu.

Pruutpaarile on valmistatud aukoht.

Trotsides õhtuhämaruses väljailmuvaid sääski või tont-teab-mis-mutukaid, ootasime põnevusega pulmapeo algust. Paraku õnnestus aiavarbade vahelt näha vaid üksikuid külalisi ja ootuses kaetud lauda, pidu, kui see õhtul ka toimus, jäi nägemata, sääsed ja väsimus tegid oma töö.

Türgis sajab

2010-01-30T08:55:00.000+02:00

Või teab kui Türgi see Konstantinoopol ikka on. Kui aus olla, siis Istanbuli lennujaamast välja ei saanudki. Kui edasilendu poleks edasi lükatud, siis oleks pidanud ikka väga kiiresti läbi lennujaama jooksma. Vaidlused teemal, kas siin võib olla 11 või 15 kraadi sooja, lõpetas infotabloo lennukis, mis ei pakkunud üle kolme. Seegi on võrreldes Eestis valitsenud sügavate külmakraadidega lõunamaine temperatuur ;).

Tervisi Helsingist

2010-01-29T13:28:00.005+02:00

Helsingis on ummikud. Rekkad ei saa mäest üles. "Seeki on virolainen," märkis marsajuht, kes oli teinud igasugu imelikke manöövreid, et ummikutest läbi pääseda.

Edasilend on juba 20 minutit delayed.

Tervitusi Soome lahelt

2010-01-29T09:02:00.002+02:00

Viking XPRSi pardalt (on aga nimi!). Eesti pool oli vaba vesi, peale tunniajalist sõitu algas jääsupp. Peaaegu et põrutab.

toomapäev

2010-01-19T10:36:00.000+02:00

eks toomapäeval
too tahma-toomas tahma
printerile ka

2010-01-14T13:57:00.003+02:00

Kui neis kingades sa tantsid,
tundub nagu mured kaoks..

Talvehoomik

2010-01-14T11:06:00.002+02:00

Tahaks hüüda kõikidele
täna on meil hommik hele
tänada ehk taevataati
lund on meile siiasaati

tahaks hüüda oh kui ilus
jalutada puude vilus
härmatis puudel ja lumekristall
seda näed vaid meie talvel

härmatispuudel ja lumekristall
kas selles on mõte, kas see mingi mall
külmaga kõvasti kütet ju kulub
härmatispuudel koos teistega ulub

autoalarm läheb hulluks ja vingub
purikas praksub ja räästaski tilgub
jalust mind rabab see talvine ilu
jää on ju libe ja toaski on vilu

tallale naelad ja pähe vaid kiiver
tõesti, sest talvest on juba siiber

2010-01-12T23:25:00.005+02:00

Need seal õues on ühe muinasjutufilmi dekoratsioonid. Ega see ei ole ju päriselt? Nii ilus ei saa olla nii pikalt. Tõesti kahju on brittidest, kes ei oska talve nautida. Või no mis kahju? Tegelikult ma sain ju nende üle naerdes omale pooleks päevaks hea tuju.

Mina aga kuulan oma uut Stingi plaati ja arutlen, et kuskohast see "Cold song" pärit on. Helilooja on Henry Purcell. Valik ei ole suur, kuna mul on ainult kaks Purcelli plaati, kust järgi kuulata. See on ju ooperist Kuningas Artur.
Õudsalt hästi sobib nende maalingutega õues see "Cold Song" ooperist King Arthur.

lapimaal sulatab

2010-01-11T15:23:00.003+02:00

lapimaal sulatab
külm kolib pooluselt ära
ju tal hakkas külm

Viivad lund

2010-01-10T14:00:00.002+02:00

Aga vastavalt kõigile Murphy seadustele hakkavad nad tegema seda järgmisel hommikul pärast seda, kui sa oled poole ööni kaevanud lumest autokohta välja.

Vabandustsammas

2010-01-08T12:16:00.003+02:00

vabandust sammas
riisub kõik rahva raha
justkui külm sõda

Täna

2010-01-05T15:25:00.004+02:00

Täna pidi olema käesolevast aastast juba olnud terve protsent. See tähendab, et kes midagi lubanud on, peaks siis olema terve protsendi juba täitnud.

Paremat uut aastat!

2010-01-02T21:47:00.004+02:00

Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres...

Tradistiooniline mere tervitamine aasta esimesel päeval Pärnus.

Soovide maa see on...

2009-12-27T21:41:00.000+02:00

Jõuluööl käib ingel igas toas

2009-12-25T21:34:00.002+02:00

2009-12-22T10:06:00.001+02:00

hommikupäike
paistab madalal taevas
justnagu täiskuu

2009-12-19T22:40:00.002+02:00

Ma olen piparkookide suhtes väga valiv. Üldiselt ma armastn seda tainast rohkem kui piparkooke. Tavaliselt ostan ma enne jõule paki või kaks tainast ja siis söön selle ära. Neeme pakkus veel, et šikim oleks ka laiali rullida ja siis vormidega figuurid välja lõigata ning siis ära süüa. Äkki glasuuriks ka veel enne? Mkm, see on juba liig.
Seega siis piparkookide suhtes olen valiv ja nüüd tänu Triibikule sain teada, et Marmitoni omad pidid olema kõige paremad. Ma siis Jõuluõhtuks ostan paki neid. Muidugi juhul, kui ma need ära tunnen.

Minu sisemine naine

2009-12-12T22:07:00.006+02:00

What the f...!?, tahtaks kohe hüüda nende kirjade peale, mis mu meilposti on hakanud imbuma.
Keegi mulle tundmatu naine on maeitea kust saanud mu e maili ja lisanud mingisse listi, kust ma saan regulaarselt kord nädalas kutseid kummalistele kokkusaamistele.

Kirjad algavad lausega
"Kutsun teid võtma aega endale ja tulema mõnulema naisenergiatesse" ja
"Riietus vali mugav ja Sinu seesmist naist toetav".

Selline jaburus kisub kohe suu naerule, aga kui neid kirju tuleb iga nädal, siis enam varsti pole naljakas.

Mina, kes ma pole eluski käinud pediküüris ja kaks korda elus maniküüris, olen küll viimane, kes läheb sisemist naist toetama. Ometi ma ei arva, et ma pole naiselik. Ma lihtsalt ei vaja selle siemise naise toestamist sellist tegevustega. Ma pigem hoian selle pealt raha kokku ja ostan omale veel ühe paari kingi. Ma muide lugesin kokku, et mul on rohkem kui 15 paari kingi ehk siis rohkem kui Evelin Sepal. Haaa!
Juuksuris ma muidugi käin tihti. Seega mu sismine naine vajab üsna vähe toatamist- mees, kingad, juuksur ja nagu rohekm polegi.

Sellega meenus mulle võrratu näidend "Meeste varjupaik", kus selgitati, et meestel on hobid, aga naistel on selle asmel nende sisemaailm, millega tegeleda.

"Töötoas sukeldume naispooluse sisemaailma energeetikasse praktiliste harjutuste kompleksidega...."

Appi, ma saan tõsise kompleksi seda lugedes. Kui ma seda kõike rumalaks pean, äkki ma polegi naine?

2009-12-07T22:02:00.002+02:00

Lapse täiskasvanuks saamisel on üks häid omadusi see, et ei pea päkapikutama. See on ikka üsna vastutusrikas ja koormav ülesanne.
Nüüd kui laps oma elu peal, saab päkapikutamisega ka ise hakkama. Mitt, et pikud enam ei käi. Ohhhoo, käivad küll, aga ilma minu kaasabita. Tudengineiud kahepeale saavad hakkama. Ikka vastastikku. Ma olen nii aru saanud.
Vat kus harjumusel on jõud. Traditsioonid on muidugi toredad ja, mis seal paha on kui tahetakse mingit osa lapsepõlvest kinni hoida.

Täitsa huvitav on mõelda, kauaks seda päkapikutamise huvi veel jagub?

2009-12-03T19:19:00.000+02:00

"Noh kas oled nüüd rahul", peaks ma endalt küsima.
"Said omale kõlava nimega diagnoosi nagu Polkovniku lesk".
Iliolumbaar ligamendi rebend või venitus. Kõlab ju uhkelt!
Ei tea kuidas see rebend võiks ladina keeles olla?

Mõni inimene kohe ei saa tavalisi haigusi põetud. Ikka on vaja midagi sellist, mida iga arst ära diagnoosida juba ei suuda. See on nüüd neljas diagnoos ja ma loodan, et lõplik. Igatahes see sobib paremini kui eelmised.

Muidugu ma ei tea kas see diagnoos mu 9 kuud kestnud piinad ka lõpetab, kuid nüüd ma tean täpselt milliseid liigutusi ma ei tohi teha ja millised harjutused aitavad mul terveks saada. Enne vehklesin ka, aga läks aina halvemaks.
No ja muidugi elastikside. Lihtne kuid geniaalne. Nagu mulle see ümber puusade tõmmati, läks kohe kergemaks. Jumal küll, miks keegi varem selle peale ei tulnud?

läkk nagu lämmepuu..

2009-11-30T21:06:00.001+02:00

Kallid elukutselised tõlkijad! A i d a k e!

Palun tõlkige mulle, mida Lembit Remmelgas on juba tõlkiud, aga mina ikka aru ei saa. Jutt on Karel Capeki raamatust "Aedniku aasta", kus ühele lehele on tõlkija suutnud välja mõelda neli ä tähte sisaldavat tundmatut sõna.
Need on läkk, lämmepuu, räik ja nälbitud. Kahest viimasest on veel võimalik aru saada. Seal võiks sama hästi olla "jäik" ja "näritud", aga see lämmepuu ja see läkk.

"... et meil oleks inglise muru, roheline nagu piljardikalev ja tihe nagu Pärsia vaip, haljasala ühegi veata, rohuplats nagu samet, läkk nagu laud."

"...paljal põllupeenral vanaeit kiitsaka kitsega, kes järab lämmepuud või tenniseplatsi võrku."

Katariina, Triibik....!

dopingus(k)andaal

2009-11-30T19:14:00.003+02:00

Argo Ader imestab kurvalt Ringvaate saates, et kuidas see dopinguaine tema sisse sai.
Ma pakun, et suure tõenäosusega ikka suu kaudu.
Kui ma laps olin, siis minu vanaema ütles mulle tihti, et pane suu kinni, süda jahtub ära. Argo vanaemal on siin tegemata töö. Argo hoidis suu lahti ja dopinguaine lipsas sisse.

Inimese viirus

2009-11-28T23:09:00.006+02:00

Kunagi rääkis mu juhendaja ja bio-geo teaduskonna dekaan Simisker loo, et keegi tudeng oli kirjutanud veenva essee teemal, et inimene on tegelikult viiruse valguline kest (kapsiid).
Minuarust on see jube geniaalne mõte.
Samuti nagu see, et Lenin oli tegelikult seen. Mäletate seda lugu?

Postitus on ajendet Arko Oleski esseest "Looduse tüütu kroon" tänases A&K-s.

PÖFF

2009-11-27T22:51:00.003+02:00

Praegu öeldi PÖFFi saates, et päeval on mõned seansid hundi hindadega. Hundi hind on 40 Eeki.
Mittehuntidele 75 eeki.
Tavai kõik hundid nõudke õiglast hundi hinda!

Meest sõnast....

2009-11-22T20:14:00.004+02:00

Püstolreporter Irma Tsello saab Anton Kuubilt lubaduse kätte..

Päevakajaline

2009-11-19T16:00:00.001+02:00

tuli läks räästa
ei tõrjujad saa päästa
nad on koondatud

Tiiger Bronto

2009-11-15T12:37:00.005+02:00

Talvine loomaaed pole üldse nii igav, kui ma arvasin. Suvel selline karvane loom pigem lõõtsutab vist kuskil vilus. Mina pole enne tiigrit nii lähedalt näinud. Samuti elevante, kes talvel on toas.
Loomaaeda tasub ikka korra aastas külastada, mõtlesin ma ja imestasin, miks mu viimasest käigust on peaaegu 5-6 aastat vist möödas.

Oskar Lõvi vol.2

2009-11-13T17:05:00.003+02:00

Kõik Oskar Lõvi eluloohuvilised teadke, et eelmise saj algupoolel elas ja tegutses Eestis vähemalt kaks Oskar Lõvi nimelist meest. Esimene sündis 1892 Tapiku külas Mihkli pojana ja teine Oskar Lõvi sündis Türil 1902 Jaani pojana. Esimene hariduselt agronoom ja teine ajakirjanik. Õnneks või õnnetuseks tegelesid mõlemad kirjutamisega ja mõlemal oli ka kirjanikunimi. OL 1= Jaan Järvlane ja OL 2 = Toomas Kivi. Mõlemad olid ka üsna aktiivsed kodanikud EW ajal. Esimene aga pages läände ja teien hukati 1942 Venemaal.

Miks ma seda kirjutan? Sest ma pidin kreepsu saama kui hakkasin lugema OL elulugu ja saatust. Faktid üldse ei klapi, mismõttes hukatud, kui ma tean, et ta elas vanaks Kanadas. Ta oli minu sugulane ja kirjutas romaanitriloogia "Kolm naist". Siiski ta polnud kirjanik, ega ka ajakirjanik.
Nüüd ma taipasin, et olin haneks läinud ka siis, kui lugesin EE artiklit (kunagi kevadel vist), kuidas Päewalehe ajakirjanik paljastas salapiiritusega hangeldamises süüdi oleva ministri. Esimese Wabariigi ajal muidugi. Päewalehe ajakirjanik aga ei olnud mitte minu sugulane OL Mihkli poeg (ma olin nii uhke, kui ma seda lugesin) vaid hoopis see teine OL Jaani poeg.
Nüüd ma alles jagasin ära. Daaaah

Ishias

2009-11-11T13:45:00.003+02:00

"Suve" filmist me teame ju seda kohta, kus Toots ja Kiir apteeki lähevad ja Toots seletab, mis on ishias. Lapsena ma olin kindel, et Toots luuletas selle haiguse omale, et sellist imeliku nimega haigust pole olemaski. Mismõttes täna siin-, homme sealpool.
Nüüd Tootsi saatusekaaslasena saan ma täpselt aru, mida ta mõtles. Just nii ongi- täna ühes jalas, homme teises. Kõige hullem, aga kui pähe lööb. Kusjuures lööbki. Pidev 9 kuud kestev valu mõnes su kehasosas, paneb ikka lõpuks katuse sõitma.

Mu füsioterapeut ütleb, et nimmepiirkonna hädad on inimestel, kel on psüühhika probleemid. Kõik algab peast. Ega ma vastu ei vaidle. Kuigi diski tsentraalne ekstrusioon ikka päris mõtlemisest ei saa tekkida ju.

Nüüd ma pean siis ennast terveks võimlema ja ujuma. No ma tahaks seda näha. Kõik ütlevad, et ükskord see sopistus kaob, aga millal? Kas mu katus selleks ajaks lõplikult ära ei sõida? Aga kes mu eest tööl käima hakkab?

Kirjulehine õitseb

2009-10-15T16:12:00.002+03:00

Sügisannid varutud

2009-10-15T16:10:00.002+03:00

Haned toovad hallatusta

2009-10-12T20:49:00.005+03:00

Mõrsjalill

Rootsi kardinad

Glasuuritud tähtputk

Ütlemata jäänud toost

2009-09-28T18:20:00.000+03:00

Pidasime Pirgu mõisas T kammerkoori sünnipäeva, kus iga laulja pidi ütlema toosti. Midagi sünnipäevalapse kiituseks. Järg ei jõudnudki minuni ja tegelikult ma vaikselt lootsin ka, et ei jõua. Mitte, et mul midagi öelda ei oleks olnud vaid, et ma pole oraatori tüüp. Ma ei naudi eriti kõnepidamist. Mu mõte jookseb ummikusse, kui kõik korraga oma pilgud minule suunavad.
Kuid see jäi mind vaevama. Öösel voodis mõtlesin ikka toosti välja ja panen selle nüüd siia.
Minu jaoks on T kammerkoor olnud grupiteraapia vorm. Mitte ainult muusikateraapia vaid ka naeruteraapia. Tagant järgi ma ütleksin, et siis kui ma liitsusin selle segase seltskonnaga olin ise parasjagu üsna depressioonis. Võib olla siis ma ise seda niimoodi ei osanud sõnastadagi. Mu eneseusk ja hinnang oli paari eelmise aastaga tambitud kuhugi rohujuure tasandile. Seda tänu mu isikliku elu seikadele ja eelmise koori dirigendile. Õnneks ta enam ühtegi koori kuuldavasti ei dirigeeri.
T kammerkoor on kindlasti kujundanud mu huumorimeelt ja julgust oma arvamust avaldada kõva häälega, vaielda, kui ma leian, et õigus võib olla hoopis minul. T kammerkoor, see on palju häid ja hästi pretensioonituid inimesi. Ilma selleta oleksin ma igavam ja mornim inimene, palju väiksema sõpruskonnaga. Kuigi vast mitte surnud. Ei hakka liialdama ka.

2009-09-28T16:44:00.002+03:00

Mu aias särab praegu päevakübar.

Mürobalaan?

2009-09-21T17:31:00.008+03:00

Just nii aga kindlasti mitte müroplaan, nagu keegi hommiku terevisioonis olevat soovitanud ega ammugi mitte müraploom.
Viimane kõlab muidugi kelmikalt.
Kui ma mingi taimenimega kimpu jään, siis tavaliselt kasutan Tartu Botaanikaaia taimenimede registrit. Seekord on segadus suurem. Seal pakutakse kahte enamvähem sobivat varianti: mürobalaan ja mirabell-ploomipuu. Kui ladina keelsete nimede järgi googlist pilte otsima hakata, leiab üsna ühesuguseid nägusid. Vot selliseid nagu mul siin. Inglise keeles öeldakse ka cherry-plum. Huvitav miks eesti keeles ei võiks?
Või on need kollased ikkagi mirabellid (Prunus x domestica var. syriaca) ja mürobalaanid (Prunus cerasifera) on punased? Samas viimaste kohta kirjutati siin, et nad võivad olla ka kollased.
Appi, ma mõtlesin, et ma ise juba sain asjale pihta.
Siiamaani sai neid labaselt alõtšadeks kutsutud, aga noh see ei ole kaugeltki nii glamuurne nimi kui mürobalaan.
Ühesõnaga, ma tahtsin öelda seda, et ma keetsin 6 liitrit mürobalaani-banaani moosi. Päriselt ka.

Enesepiinajate pidu

2009-09-16T23:02:00.000+03:00

Ma olen sellist artiklit ammu oodanud!
Sest ma olen kogu aeg rääkinud, et tippsport on tervise tapmine ja mina ei tunne mingit rõõmu pealt vaadata, kuidas tippsportlased oma tervist rikuvad. Ometi ükskord on võetud vaevaks natukene tippspordi varjupoolelt kaant kergitada.

Kes oksendab, kes kukub pildituna üle finišijoone, kes kannatab valude käes ja psüühilise pinge all. Tippjalgpallurid saavad valuvaigistite söömisest südameatakke. Milleks? Rahvas kannab kätel ainult neid, kes võidavad. Kui homme enam ei võida ilmuvad lehte pealkirjad: sportlane (see ja too) on läbi põlenud. Vesi peale kohe. Mõttetu mees.

Meie kodus põhimõtteliselt mingeid MM-isid ja OM-isid ei vaata. Mulle ei meeldi vaadata neid tsirkusekarusid seal. Aasta otsa harjutavad oma trikki ja piitsutavad oma organismi ja siis ühel ilusal päeval kogunevad tuhended ja miljonid teleka ette ja ootavad. Noh näita nüüd, mida sa võid. Kas see on meelelahutus?

Vägisi kipub mul keelele Eesti vanasõna: kiida lolli ja loll nikastab naba paigast ära.

Eriti võikad olid dokfilmid enne Pekingi OM-i hiina laste sporditreeningutest. Lastekaitsel oleks seal küll oma sõna öelda, kui seal sihuke asi üldse olemas on.

Kui tippsportlse karjäär läbi saab, kaob nii mõnelgi elu mõte.
Täitsa haige värk.

2009-09-16T22:42:00.000+03:00

Ma nägin täna poes inimest, kes ostis raha eest Poola rohelisi õunu.
Neid, mis näevad välja nagu mulaažid.
Praegu, kus Eestimaal on õunauputus.
Ma ei osta neid isegi talvel mitte.

Pildikesi Tartust, vol 2

2009-09-04T20:34:00.000+03:00

Päris hea ju, kui diivan omast käest võtta.

Pildikesi Tartust

2009-09-03T21:11:00.002+03:00

Täna oli Meelisele ja Vjatškole pärg pandud.

Pakri laulmise pidu 22.08.09

2009-08-25T16:30:00.002+03:00

Meestelauluansambl "Liinatsuraq'" on jõudnud järgmisele levelile. Minuarust tasuks koostööd jätkata ja arendada.
Kuigi me tervet pidu ei näinud, olen ikka veendunud, et see oli peo parim lugu.

ALO TV

2009-08-05T23:48:00.008+03:00

Mul läks ikka kaua aega (juhe nagu ma olen) enne kui ma avastasin Tartus meelelahutuskanali ALO TV. Muusikavideod 90ndate algusest 24/7. Ükspäev vahtisime kella poole ööni ja kõõksusime naerda.
Edetabelit juhib praegu Toivo Nikopensius, kel taustaks Baieri mägismaastik, käes saunas leiliviskamise kibu ja laul käib õllekapast.
Vähemalt pooled videod on pärit "Luunja Kantri" nimeliselt ürituselt. Väga spooky!

Madonna öö

2009-08-05T21:04:00.001+03:00

Madonna öö
möödus väga hästi
ei näinud madonnat
isegi mitte unes

2009-08-04T22:51:00.008+03:00

Minu Eestimaa kaardile ilmus uus asustatud punkt - Paistu. Kuidagi läks nii, et viimase nädala jooksul sattusime juba kolmandat korda Viljandisse. No ei taha koguaeg sama teed sõita. Valisime siis tee altpoolt Võrtsjärve. Kui juba laristamiseks läks, siis ikka väga ilusat teed pidi, mis Regio kaardi järgi kulges Paistust Kärstnasse. Kruusatee aga mis siis. Noh ütleks nii, et see oli ilmne liialdus. Enamus ajast oli tee tavaline Eestimaa tee. Viimased 2 km aga tõesti suurepäraselt kaugeleulatuva vaatega. Paistu on väga ilus koht ja Mulgimaa bussipeatused on nii nunnud - punaste "tikanditega". Paistus surnuaial kolades (surnuaiad on huvitavad) riivas korraga kõrva Reet Linna kime laulgekaasahääl. Ei ole võimalik!! Kuulmise järgi oli teiseks saateveduriks Erich Krieger. Autode järgi otsustades oli rahvast kohalikus mõistes nagu murdu. Mina naiivne arvasin, et kirikus on mõni kontsert või laulatus. Kahjuks oli kirik hoopis kinni.

Heimtalis pidin saama kultuurišoki. Täiesti uskumatu arhidektuuri šedööver on valminud endisest ringtallist. Meie maal. Minge vaatama

2009-07-27T23:30:00.010+03:00

Viljandi Folgi veteraniks võib mind vist küll nimetada. Ma ei tea praegu kedagi, kes teaks kedagi, kes on käinud 16 aastat järjest kohal. Oh-oh-oh , kes see ikka hundi saba kergitab...

Sel aastal võtsime rahulikult ja läksime kohale juba esimeseks päevaks ja ei teinudki täpset plaani. Oleme kaua oleme ja olimegi peaaegu lõpuni. Ma olin kindel, et ma ei pea 4 päeva vastu. Pidasin! Kõik tänu väga toredale majutusele, mis meil juba kaks aasta on olnud. Kui olme pärast muretsema ei pea, siis on puhas rõõm ja lust kontsertidel käia.

Elamus r.1 oli balalaikamängija Arhipovsky.
Elamus nr.2 Ellika ja Solo
Elamus nr.3 oli see, et Viljandi folk on endiselt tasemel üritus ja ei ole hirmugi, et see hakkaks kuskilt otsas ära vajuma.
Elamus nr. 4 oli Stefan Timmermans, kes ikkagi suudab väga köitvalt esineda. Nii oli see umbes 15 aastat tagasi ja on ja jääb. Issand ma olin siis veel ju nii noor ja tema ka.
Elamus nr.5 Teised minusugused folgivanad on hakanud juba tere ütlema. Enamasti ma ei usu, et minu nägu kellelegi meelde jääb, kuigi ma ise küll jälgin inimesi ja jätan nägusid meelde.

Mõte nr.6 Ma ei jõua ära imestada, millise lolli järjekindlusega inimesed ronivad kaevulava müüridele. Hoolimata sellest, et igal aastal on teadetahvlid väljas palvega mitte ronida, hoolimata sellest, et staff lolli järjekindlusega neid inimesi sealt alla ajab. Ikkagi... mis on see vägi, mis ajab rähnipoja müüri peale. Folgivägi.

Mõte nr.7 Mingi 5 aastat tagasi kippusid kõik folkpundid iirlast tegema. Nüüd on uus trend balkani. Olgu punt Austriast või Ukrainast, kontserdi lõpuks on mõlemad jõudnud Balkani poolsaarele. Meil tekkis küll küsimusi, et miks?
Austria poisid oleksid võinud ikka rõhuda joodeldamisele, see tuli neil nii hästi välja, aga kohe nagu ei raatsinud. Kas mingi joodeldamise keeld või ma ei tea, aga ka tiroolimaal olles, ei õnnestunud seda joodeldust kuulda.

Mõte nr.8 Viljandi Folk ei ole ainult kontsertid vaid ka õpitoad ja filmiprogramm. Kuidas teha nii, et järgmisel aastal pärast kojujõudmist järjekordselt ei avasta, kui palju huvitavaid õpitube oleks võinud külastada.

2009-07-22T21:07:00.004+03:00

Suvi ja vihm, need me sõbrad..

2009-07-19T23:51:00.003+03:00

Parem hilja kui mitte kunagi: ma jõin esimest korda elus õlut Pirogovi platsil.
Mina ei tea, kuidas mul õnnestus ülikooliajal kõrvale hoida.

Neeme ütleb, et siis ei joodudki Piro platsil õlut. Sähh sulle siis! Ma mõtlesin juba, et mul on mälukas.

2009-07-15T10:51:00.010+03:00

Tänan Triibikut "kodumaise pirni" tiitli eest selles meemiloos.
Mina ausalt mõtlesin veel 10 aastat tagasi, et ega Eesti aias pirnid ei valmi. Lihtsalt mu vanaisa-vanaema aias polnud ühtegi pirni. Ja kuna neil oli aias KÕIKE, mis vähegi kasvatati, siis ma arvasingi, et ju siis pirniga on teised lood.
Nüüd on meil aga juba 10 aastat Eesti kõige külmemas punktis pirn "Pepi", kes kannab nagu vana mees. Väike aga jube usin. Ise on murdumise ääre peal, aga ikka annab toodangut. Seal kõrval on "Americana", kes on tõeline looder ja elunautija.

Meem ise on säherdune:
Vasta kolmele küsimusele ja saada siis osalistele edasi!

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?
2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?
3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on.

1.Ma arvan, et Valge Klaar ja Kuldrenett. Seda esimest õuna ma eriti hea meelega enam ei sööks. Mu lapsepõlveaias oli kaks puud ja kuna need õunad ei säili, siis oli korraga suur õunauputus, millest tuli kuidagi läbi närida.

2.Eks ta kartul vist ikka ole. Eestlasele eriti. Enne selle maaletoomist pidi eetslane naeri ja jahukördiga läbi ajam. Kes tänapäeval naerist sööb? Mina ei tea kedagi. Kartuliikalduse tõttu on näiteks Ameerikas palju iirlasi.
Kui siit teemat edasi arendada, siis näiteks eelmine aasta meil ka kartul ikaldus ja 19.saj-l oleks meil nälg majas olnud. Nüüd aga sõime riisi ja kuskusi.

3.Kiisik on kindlasti hernes. Ma ei tea, millal see juhtus, kui herned teda pöördesse ajama hakkasid. Nüüd ta võib istuda tunde hernevagudel ja hekseldada nagu jänes. Kaun ühes suunurgast sisse ja kestad teisest välja.

Kolmas blogija, keda ma üldse veel loen on Katariinakene. Temaga on raskusi. Sest minuarust on ta seest hoopist teistsugune, kui väljast paistab. Mis vili see olla võiks. Passioonivili? On see eesti keeli grenadill või kannatuslillevili? Nojah, näe selles nimes on kohe see tõlkeprobleem ka sees niiet, sobib. Jube maitsev muide, aga Eestist osta haruharva saab.

Ma kardan, et see grenadill ei ole puuvili ja hernes pole kohe kindlasti, aga mis siis.

XXV Laulupidu

2009-07-06T11:19:00.008+03:00

Mitmes see mul ongi?
Alates 1977ndast olen käinud igal koolinoorte laulupeol, kuni olin kooli noor ja kõik üldlaulupeod, kuni viimaseni. Sekka 2 Gaudeamust: Tartu ja Vilnius. Ilmsetl ma ei saa seda õiget numbrit kokku. Kuid see pole tähtis.
Tähtis on traditsiooni kestmine ja see, et ikka on veel jaksu osa võtta. Ma küll imetlen 70nde aastasi ja kahtlen, et kas ma ise ikka selles vanuses veel jaksaks.

Mis oli seekord teistmoodi?
Ma olen õnnelik kolmel põhjusel:
Esiteks, et esimest korda marssisime laulupeol kõik koos. Isegi ühe lipu all. Lõpuks jõudis kätte see aeg, et mina ja Kaisa koos lavale läheme. Omal ajal olen olnud küll emaga samas rongikäigus, aga tema oli teise kollektiiviga kui mina.
Teiseks, et ilm laskis rongkäigu ära pidada. Meenutame nüüd eelmist üldlaulupidu ja tartu laulupidu. Kolmas kord ma ilmselt vihmaga marssima poleks läinud.
Kolmandaks, et meie tervised kõigil vastu pidasid kõik kolm päeva. Ei pidanud katkestama.
Neljadaks, et oli seltskond, kellega on rõõm laulupeol koos olla. Põhimõtteliselt võid sa laulupeol ka väga üksi olla. Laval on üliraske omadega kokku jääda. Lavalt ära tulles pole see mitte lihtsam. Lihtsalt peab üksteisel sabast kinni hoidma. Kui on kellel hoida.

From 2009 laulupidu - Üheshingamine

Küll mul on heameel, et ma sel aastal loobusin valikkooride kava õppimisest. Mul oli see võimalus olemas. Eelmised kaks korda olen selle esimese päeva kontserdi algusest lõpuni kaasa teinud ja muljed on ülivõimsad. Ainult sellel kontserdil oligi minu jaoks tähendus, set muud laulupeo laulud olid ju ammu teada tuntud. Kes neid siis harjutama hakkab. Igaaav!
Jah siis oli eelmise põlvkonna kunstiline juht ja korraldajad vist. Seekord oli aga juba segakooride reps paras ponnistus ka kogenumatele.
Nüüd istusin ise platsil ja kuulasin siis seda nö nõudlikumat repertuaari ja leidsin, et elamuse saavad ainult lavaolijad. Seekord läks üldse halvasti. Sest lavalolijad jäidki üksi ja platsiinimesed lahkusid.
See on kõik väga kurb. Ka mina lahkusin, sest väga külm hakkas ja muud pereliikmed külmertasid ka. Teine päev ju veel ees.

RONGKÄIK see ropp sõna, viimasel ajal. Arumaeivõi.
Kuidas see kord siis nii puusse läks? Olen ma ka korduvalt marssinud aga sellist jokutamist teel pole enne olnud. Ei ole vaja inimesi panna 18 kaupa marssima, nagu keegi arvas. 8 on ajast aega olnud. Kuid kaheksakesi tuleb marssida kogu tee laiuses ja publik palun KÕIK kõnniteele. Nii on olnud enne ja nii ainult saab rongkäik vabalt marssida ilma, et peaks ennast kuskilt läbi litsuma, külg külje kõrval.
Palgake hunnik vabatahtlikke, kes teatud vahemaa tagant hoiavad seda liini, mille taga publik peab püsima. Kogu lugu.
Nõuka ajal oli selleks miilits. Eks teda kardeti rohkem ka kui suvalist noormeest.

Jutt erakordselt suurest osavõtjate arvust ei ole minuarust õige. Laval oli ikkagi ruumi. Hoolimata leebest organisaatorionust, kes muudkui palus ja palus. Igaüks vaatas kas saaks nii, et ei peaks siit kuhugi liikuma. Üritasime küll seal auke täis toppida aga neid oli seal veel küll ja küll.

Seekordne laulupidu jääb meelde veel ka oma medistiiniliste juhtumite rohkuse poolest. Mis tipnes teisel päeval Kadrioru trammist operatsioonisaali tegemisega.

Üheshingamine aga lõppes kohe, kui eestlane lahkus lauluväljakult. Seal olid kõik väga sõbralikud ja kannatlikud. Kojuminnes aga sõideti pooltühjade autodega, millel lehvisid eesti lipud, mööda väsinud bussiootajatest. Täiesti sellise ilmega, et ma ei ela siin, ma olen ainult läbisõidul ja ma pööran kohe ära. Bussipeatuses aga polnud ammu ühtegi bussi nähtud ja trammid seisid selle opisaali pärast. Lõpuks saime ikka koju ja meelde jääb ikka ainult hea.

I-le pani täpi üks ammune välismaal elav tuttav, kes lahkumisel peaagu tühjalt platsilt veel mulle väravas vastu tuli. Ikka saamsugune kui 20 aastat tagasi. Nagu tulnukas minevikust. Vat see on juba tase, mõtlesin ma. See kohtumine ja kõik see kokku.

2009-06-17T14:21:00.002+03:00

Jõgi INN, mille peale ehitati linn

Kui siit pilvepiirilt alla vaatan üle õitsva Tiroolimaa

Pildikesi Innsbruckist

2009-06-17T12:38:00.006+03:00

Umbes 2200 m kõrgusel

Swarovski kristallimaailm

Maria Theresa Triumfikaar

2009-06-03T21:04:00.004+03:00

julgus
julge nagu hunt
ei karda hunti ega tonti

söögiisu
näljane nagu hunt
hundiisu

justkui hunt vahib tõprasilma
ootab nagu hunt hobusemokka
vahib nagu hunt kurja pilguga
hundiseadus
isa hunt, ise tont

kavalus
kaval nagu kolme valla hunt
hunt lambanahas

üksindus
elab nagu hunt metsas
hundipass

argus
kardab nagu hunt kiviaeda
arg nagu hunt
otsib otsa justkui hunt

heina kohta
seda ei söö huntki
heinal on hundihammas sees

enne jüripäeva ei tohi karjane huilata, hunt tuleb karja
elab kui hunt lambalaudas

hunti näinud-keegi on häälest ära
hunti vahtima-keegi sõidab seljaga vastu sõidusuunda (see tasub küll meelde jätta)
hunti laskma-kõrtsi jooma minema

kas hunt on ette poodud- kui ei julge kuhugi minna
kasvõi peksa hunti- tee mis tahad
olgu hunt püsti ees

hundijalavesi-viin

hunt tuleb tuppa- külma õhku tuleb tuppa
seda on hunt sabaga mõõtnud- mingi ebamäärane teepikkus
hunti tegema -kellegi käest midagi väevõimuga võtma
nagu hunt aianurgas- lootusetu olukord

peitenimed
võsavillem
kriimsilm
pühajüri kutsikas
kõrve kutiskas
hallivatimees
metsahall
vanahall
varikuisand
metsakoer
metsatöll
metsakoll
metsaonu
metsamees
metsavana
pajuvasikas
aiatagune
põõsatagune
hallsaks
soosolgutaja
sorusaba
pikkhänd
üksluine
kasukaandrus (no nii armas)
kasukakäis

hundijagu- hundile määratud osa, mingi kõlbmatu asi

Vot nii palju targemaks sain tänu Keelekõrva saatele Vikerraadios. Edaspidi võite mind soosolgutajaks või kasukakäiseks kutsuda.
Ega teistel loomadel ei ole ikka nii palju ümberütlemise nimesid vastu panna.
Hunt on ikka tegija!

Tulekahju Tähtvere ja Piiri nurgal

2009-05-30T18:43:00.003+03:00

Isegi jalgrattavõistlus oli tuletõrje saabumise ajaks kinni pandud.

aga need sääsed...

2009-05-26T23:09:00.002+03:00

näljased sääsed
nagu tihased aknal
koputavad raisk

2009-05-25T23:26:00.004+03:00

# Võta ükskõik mis täht tähestikust ja kirjuta 15 selle algustähega algavat sõna, millest vähemalt 1 iseloomustab Sind, ning muud – mis sulle meeldib, on meelepärane, lemmik, armastad, unistad jne.
# Kopeeri need wordle.net-i ja disaini enda ja teiste jaoks. (Võid ka niisama kirjutada, ei pea wordletama).
# Anna teatepulk vähemalt kahele inimesele edasi ja teavita neid meemist.

Üks võiks olla Kiisik. Teine võiks olla ükskõik kes.

Endine Genialistide Klubi maja on kaotanud pea

2009-05-20T21:02:00.002+03:00

2009-05-18T22:50:00.005+03:00

Mõtlesin, et igal aastal olen ka oma euroviiisu emotsioone kirjeldanud. Võiks seegi kord ju.
Ja siis vaatan, et täitsa lõpp, Katariinakene on pooled mu mõtted juba kirja pannud.
Ausõna, need järgnevad mõtted on mu oma väljamõeldis.

Mis mul meelde jäi või tuleb, seoses viimase eurovisooniga:
1.Kui mainida seda B&H laulu, siis mina näiteks lugesin esimesel korral, et laulu tekst oli:" pese mu selga", nagu vanal heal Kuldsel Triol kunagi.

2. Rootsi lauljanna, kelle nägu oli kuidagi väga võlts. Nagu oleks 60ne aastasest daamist trimmitud 40ne aastane. Kõvasti oli tal ka muskleid ja päevitust. Rootsi laul oli lloydwebberlikum kui UK laul. Mina olingi segaduses. Ma teadsin, et keegi laulab Webberi laulu ja mõtsin, et see on Rootsi.

3. Norra lugu meeldis mulle alates esimeset viiulipoogna tõmbest. Mul on kohutav nõrkus Norra folkmuusika vastu ja see norra viiul. Noormees (pärast selgusm, et Valgevene kalur), oli väga Renars Kaupersi häälega ja meenutas mulle ühte Norra folkbändi, kes väisas kunagi Viljandi folki. Siis kui teemaks olid poognad. Selles ma olen siin varem ka bloginud. Pundi nimi on Valkyrien allstars.

4.Eesti edu seisnes selles, et me laulsime tundmatu haldjarahva keeles ja meeles. Kuna Euroopas on palju "Sõrmuste isandate" fänne siis see luges palju.

5. Alati meeldib mulle see, kui mõni maa tuleb rahvuslike elemtidega lagedale. Sellepärast ei saa midagi paha ütleda Armeenia, Moldova ja Portugali kohta. Eriti Armeenia. Juba lapsena mulle meeldisid Armeenia naised rahvariideis. Kui Tanstupeol tuli "Rahvaste sõpruse blokk", siis ma alati muretsesin, kas Armeenia ka kohal on.

6. Ka Türgi lugu tõi muige näole. Jah loomulikult on neil igakord sama lugu. Las olla. Meil treener, käis sügisel Türgis ja ostis sealt ühe kohaliku diskoplaadi. Et poleks rutiini, oleme selle saatel ikka mitu korda hüpelnud. Need lood seal plaadil muide, on kõik täpselt samasugused ehk ühesugused.

7. Islandi paljukiidetud loost ei jäänud mitte midagi meelde. Ei ühtki viisijupikest. Laulja oli ju tõesti hea, aga lugu täiesti mittemidagiütlev.

8. Prantsusmaa lugu meeldis ka, aga mitte see lõppvooru esitus. Tutvustusvideos oli Patricia vähem pinges ja kohe oli kogu lugu selline mõnus prantsuse amelielik lugu. Kusjuures ma jumala eest kuulsin akordnionit, mida ei olnudki.

Tundub, et need meetmed, mis EBU on tarvitusele võtnud, et Eurovisoon ei vajuks palagani rappa, on ennast õigustanud. Oli parem.

Võimelge, võimelge, ärge võimelge

2009-05-11T22:05:00.003+03:00

Kuramus kohe ma ütlen ausalt!
2 kuud peab inimene lahmima pimeduses, enne kui diagnooosi saab.
9. märtsil käis võimlemisel nõks läbi kuskilt tuhara ja selja kandist. Täna sain diagnoosi, et pirnlihase olen ära tõmmanud. Aga ma ju võimlesin just sellepärast, et enne olin seljalihase ära tõmmanud ja oli vaja neid tugevaks teha.
Kõik kordavad aga: võimle ja liiguta. Küll läheb mööda. Vata ei lähe, kui venitada pidevalt seda lihast, mis juba on välja venitatud.
2 kuud käin ringi ja mõtlen, et mis see on, et istuda ei saa. Muidu on nagu selg korras, aga istuda ei saa. Tuhar kisub krampi. Nüüd pani arst tuharale kleeplindid peale. Mulle tundus pisut veider, et ka katkits lihast saab kleepsuga parandada. Saab siis imet näha!

Mul oli täna nii hea meel oma diagnoosi üle (ma kartisn hullemat), et tormasin kohe Viru Keskusesse. Ma ei tea, kuidas teistel, aga minul tekib hea tujuga tahtmine osta. Mõned ütlevad, et ostmine peletab depressiooni. Mul ikka avanevad rahakotirauad rõõmsa meele puhul kergemini. No ma siis ikka ostsin kohe. Betty Barclay seeliku sain poole odavamalt alghinnast. Sobib täpselt mu H ja M-st ostetud smaragdrohelise pluusiga. Firmamärke ei anna muidugi üldse võrreldagi. Kuid ilma silti nägemata pole võimalik seda ebakõla tuvastada.
Siis ma ostsin etnosokke (küll on tänuväärt leiutis) paare kaks. Veel ilumaailmast ilutooteid, apteegist ränitablette ja ma kardan, et 1 tuhh oligi läinud.

Samas ma ei pea nüüd raiskama 3000 krooni seljast MRT tegemise peale. Ikka kokkuhoid!
Jajaa, tänapäeval tuleb uuringud ise maksta. Kui opi kandidaat ei ole, siis kallemaid uuringuid ei tehta.